Palo alistamas Leedot

Praegu avalikkusele teada oleva info kohaselt ei ole kuigi tõenäoline, et miski suudaks väärata riigi plaani sõlmida parvlaevaühenduse korraldamise leping Tallinna Sadama tütarfirmadega, mis tegid maksumaksjale kümne aasta jooksul 60 miljonit eurot säästva pakkumise. Siiski on võimalik, et kogu hankeprotsessi ja tulevasi lepinguid puudutav info pole lihtsalt avalikkusele teada.

Saaremaa Laevakompanii on juba teatanud, et ei välista hanke vaidlustamist, sest ettevõtte hinnangul võib ministeerium olla rikkunud riigihangete seadust ja konkurentsiseadust. Palo on viidanud, et kuna tegemist on suurt avalikku huvi pälviva teemaga, siis langetavad nii riigihangete vaidlustamise komisjon kui ka kohus otsuse eeldatavasti kiiresti. Suuresti olenevad Leedo võimalused Tallinna Sadamaga lepingu sõlmimisele pidurit tõmmata sellest, kui hästi on majandusministeerium võimalikuks vaidlustamiseks valmistunud. Äripäev loodab, et kodutöö on hästi tehtud ja peab vastu ka kohtutee, kui vaja.

Äripäev on riigile parvlaevade soetamise plaani toetanud. Asi pole selles, et Leedo laevad oleksid halvad või toimiks teenus kehvasti. Asi on selles, et praamiliiklus on olnud maksumaksjale liiga kallis ning raha on liikunud hämaraid skeeme pidi. Teenuse hind pole kujunenud vaba turumajanduse ausas konkurentsis. Pigem on tegemist sellega, et omal ajal praame ja rongiliiklust erakätesse andes tegi riik kehvad otsused, mis raudteel on nüüdseks parandatud ja loodetavasti saavad parandatud praaminduses. Selle vigade paranduse eesmärk on maksumaksja raha säästmine ja selle eesmärgi seadmise eest saab riiki ainult tunnustada. Et vigade parandamise tee on olnud pikk ja vaevaline, näitab, et mõningaid vigu on lihtsam vältida, kui pärast parandada.

Sisuliselt on vahepealse meelemuutuse pärast teravalt kritiseeritud Palo ellu viimas Juhan Partsi plaani, sest ka Partsi plaani kohaselt oleks laevad soetanud Tallinna Sadam. Praeguse seisuga paistab, et Palol on olnud rohkem meelekindlust kui Partsil või ammugi kunagisel majandusministril Meelis Atonenil, kelle võitlus lõppes ametist lahkumisega. Ehkki praamihankega kaasas käinud kommunikatsioonis on olnud küsitavaid momente, loeb lõpuks tulemus. Tibusid loeme siis, kui Tallinna Sadama tütarfirmadega on leping sõlmitud ja praamiliiklus toimib ka 2016 sügisest nagu kellavärk.

Väinamere Liinidel oleks mõistlikum kaotus vastu võtta, sest 60 miljonit eurot kümne aasta jooksul on tugev argument Tallinna Sadama tütarfirmade tehtud pakkumise kasuks. Leedol oleks aeg kohtuuste kulutamise asemel mõelda sellele, mida laevadega peale hakata. Üks võimalus oleks laevad näiteks Tallinna Sadamale maha müüa. Tuleb ehk soodsam, kui mujalt ilmast ostjaid leida, eriti arvestades, et kõigil meredel seilamiseks need praamid ei sobigi.

Äripäev ei leia, et riik peaks igavesti jääma rongi- ja praamiliiklust korraldama. Kui selgub, et ühel hetkel on mõistlikum rongid ja praamid eraomanikule mõistlikel tingimustel rendile anda, siis võib seda teha. Praeguses olukorras on aga maksumaksja raha säästmine kõige tähtsam.